Miks mulle kõik kingitustega kaasnevad pühad mõtetud tunduvad?
Welkaam tu te rialiti.
Tarbimine, tarbimine, tarbimine.
Kõikjale riputatakse silte, ostke seda ja ostke toda.
Ainult raisake raha.
Raisake seda, mida teile niikuinii pole ?
Kui ausalt öelda, ma ei saanud mõtetuid kinke.
Osad olid ise tehtud.
Ja tohutult armsad.
Kõige parem jõulukink polnudki kink, vaid see mis selle üleandmisega kaasnes.
Verro kallistas mind :)
Nagu Kristiina, kellele ei meeldi füüsiline kontakt...
Ja soovid ja tänuavaldused kaardil.
Aitäh :)
Ma ei tahtnudki tegelikult midagi jõuludeks, ma ei tahtnud, et keegi minu pärast peaks selle ostuhullusega kaasa minema.
Ja polnud vaja midagi, ei soovinud midagi.
Mul on kõik ju olemas.
Tegelikult, tahaks koera endale..
Kuid varjupaigast.
Tahan tööle.
Kuid neid lihtsaid asju mida ma tahan, saavutan ise.
Teised saavad ainult abiks olla.
Mis jurajuttu ma jälle ajan.
Ma ei suuda varsti inimesi ära tänada, et nad minu jaoks olemas on.
Ja ma ei saa aru miks nad on.
Plät, ma olen nii haigelt tundeline viimasel ajal.
Või siis õnnelik, selle üle, et nad mul on.
Piripilliliiiiisu.
Sest kõik mu ei loe.
2 kommentaari:
Mõttetu*
tttttttt
:)
Aga jõulud on tegelikult täitsa vahvad, tuleb ostuhullusest üle hüpata ja ära kasutada seda, et kõik on koos hoos
Usual, mul pole alati eesti keel korrektne, ega ma ei teagi kas ma sellegi lause korralikult kirjutasin st õigesti siis.
Selles mõttes on jah vahvad, et kõik tulevad kokku, nad lihtsalt peavad.
Postita kommentaar