Täna öösel polnud und,
ja ma tõesti ei oska öelda kui palju ma magada sain kokkuvõttes.
Kell 7 ukse taga, minu rekord.
Asjad kokku, koju.
Kähku riideid vahetama ja jahti.
Tänane päev on üldse imelik olnud, nii et mingit saaki minu poolt polnud :D
Peale suure sinika, mille ma oja ületades vapralt kukkudes sain.
Kaks pikka aju.
Ja ma olin täiesti läbi.
6 kilti vantsisin vast maha..
Siis hakkasin autojuhiks.
"Kasuisa" meelitas, et ma sõitvat sujuvamalt kui isa.
Tagurdada on küll eriti vinge kui küjepeeglid praktiliselt puuduvad.
Üks asi mida ma tõesti kaifin, on autosõit.
Üksinda.
Kodus nüüd,
ma ei kujuta varsti enam ettegi kui hea meel on mul koju tulemise üle alati..

Vanaema: " Kes värvis kastanil lehed kollaseks?"
Väike õde: " Õde värvis!"

:')

Ei teagi nende inimeste väärtust enne kui sa nad nii umbes igal nädal enamuseks ajaks kaovad.
Ma ei saa aru miks vanaema käib emale või vennale närvidele, sest ma ei näe seda iga päev.
Ma ei tea miks ma vennaga hästi läbi saan, aga vist,sest ma ei pea ta peale närvirakke kujutama.

Väärtused enda jaoks, leiad siis kui sa need pooleldi või tervenisti kaotanud oled.