Niih.
Nii pikka blogi kirjutamise vahet pole veel olnud.
Totaalne harjumus siia ridu kirjutada.
Päris põnev on vahepeal olnud :)
Reedel siis oli jälle 4 tundi. Ma ei tee kindlalt mate eksamit ära.
Poogen, kellele seda ikka vaja on.
Peale kooli läksime Taavi poisile kingitust ostma.
Nii megalt raske ikka poisile kingitust osta.
Eks meil oli siis omad otsad pärast.
Issi helistas, et kas ma nagu Terriga ei saa aidata , et vaja loomaarsti juures käia.
Hommikul olin neil koos Lessiga siis mingi kobras kuskilt tiigis olnud.
Haavad olid megalt sügavad. Trepil oli nagu keegi ära tapetud.
Verejoad jms.. Kahjuks oli keegi jõudnud selle enne mind ära koristada.
Nii, Terril nüüd see torbik kaelas.. mis filmides koertel on :D
Naer.
Haav oli siis nii sügav, et kõhu pealt sisse ja kintsu juures välja.
Ta suutis mu püksid ära määrida.. Haavad polnud vist kinni veel korralikult jäänud, eriti mõnus punaste plekkidega pükste peal ringi käia :P
Siis me kunagi läksime Taavi juurde, ja sealt tema maale.
Kokkuvõttes oli meid "retsilt palju".
Marek, Mina, Taavi, Marili ja Triinu.
Ei, väga mõnus oli :)
Triinuga vaatasime "Saag 3" mhh.. normaalne oli, seekord ma ei naernudki niipalju :D
See oleks ja natuke vildakas kui ma retsilt naeraks kui keegi piinavatel viisidel hinge heidab. :D
Siis me mängisime stripp-pokkerit.
Ma üldkokkuvõttes võitsin.
Mingi lause on ka ju.
"Kellel ei vea kaardimängus, veab armastuses."
Kogu aeg on sellel lausel õigus.
Ükskõik mis pidi. :D
Aga üldiselt olime me kõik lõpuks täitsa pesu väel seal.
Triinul oli poistega samaväärne seis lõpuks. :D
Hommikul siis läksime Marekiga koos bussi peale.
Tema Valka, mina koju.
Miks peavad inimesed mängima seda keda nad pole?
krt, mida ma heietan siin, ma nagunii ise mängin ka seda keda ma pole.
Ma tean, et ta on tglt tore klassivend.
Siiski.
Mul oli pärast tema bussi lahkumist üle poole tunni aega.
Kõndisin järgmisesse peatusesse.
4 kilti kõndisin küll vast ära.
Hommikul kella 7 ajal :D
vinge.
Oot kas kõik ikka teavad, et jalutamine üksi on niiiiiiii retsilt kaiff.
MINU ARUST:D
Siis ärge vaadake imelikult kui ma kuhugi üksi ära jalutan.
Mingid kitsed ka jooksid seal, hirmutasin neid natuke(A)
Tahevast ka koju kõndisin siis 300-400 m kaugusel majast jooksis rebane..
Ta oli mega pisike :D
Hirmutasin toda ka(A) :D
Tglt loomad on nii armsad.
Jeih..
Mul uued parasiitsõnad tekkinud... (retsilt, megalt jne)
Kodus siis tegin tööd.
Koristasin maja, enda tuba, panin kartuleid maha, niitsin muru, tassisin oksi vms. Ja siis oli kell juba niipalju, et pidin järgmisele sünnale minema.
Seal oli ka tore :)
Jah, mulle meeldivad kompleksideta inimesed.
Ise olen kompleksidega.
Kahjuks.
Sain siis mingi transpordiga Võrru.
Läksin koos Kristiinaga Maksi juures maha.
Sain jälle üksinda kõndida koju ;D (Y)
Tuttu, ja hommikul jälle bussi peale.
Ja siin ma siis nüüd olen.
Ootan, kuna pean alles pool 12 kultras kohal olema.
Fakkkkkkk, ma ei viici.
Aa, eile ma nägin Rasmust ka :)
Luhas kõndisime siis ma läksin vaatama kas ta on jalka platsil :)
Üks pisike poiss jooksis ja kallistas.
Tuju tegi heaks kohe.
Rasmus oli täpselt nagu tema ikka.
:D

Ma ütleks, kui te ei taha inimesi kaotada, tuleks neile seda näidata, selle nimel pingutada ja seda öelda. Muidu võib neil tekkida ebavajalikkuse tunne ja nad kaovad, tahate te seda või ei.

Tean, et see oli hea uni, millest mind kiirelt äratati.
Uned ju ei tule tagasi.

Ma hakkasin mõtlema.
Ma ei saa sinust ka üldse aru.
Ühtekate värk vist.

Vaikselt kõhklen ja kahtlen.
Täielik tundmatus.
Ja ma tahan seda.
Äkki kannatan siiski need kolm aastat siin ära?
MA ajan lolli juttu juba.

Olen suutnud enda tuju jälle nulli viia.

Kui kunagi lõpuks tehakse otsus, ei pruugi mina enam olemas olla, samasugusena nagu praegu. Ma ei suuda juba praegu samamoodi olemas olla. Oskan olla kannatlik kui tean mille nimel olla. Hetkel ei tea ma mitte midagi. Kõik on lihtsalt nii segane.