kolmapäev, 2. mai 2007

Faking orkut paneb näkku.
On vaja w?
Hea koht see blogi saab ennast välja elada.
Plaksutaks inimesele kes välja mõtleks, õigemini kirjutaks talle blogi:)
Ma vaatan asju ju teise nurga alt.
Ma ei tea mida keegi mõtleb.
Veelvähem oskan ma seda aimata.
Kõik asjad panin ära.
Heam on nii.
Õige ka.
Keegi kunagi ütles mulle väga palju õigeid lauseid et mind maha rahustada.
Noo way ma ei tea mis ma teen taga, kui ta neid tõsiselt ei mõelnud.
Ma tahan röökida ja tahan täiega röökida,.. Teate ju et mul kõva hääl.
Ma ei saa.
Õde ärkab, perekond vaataks vildakalt.
Röögiks selle kellegi peale.
Usaldus, sülitaks selle peale.
Ausus, selle peale ka.
Võtan omad sõnad tagasi.
Kui ülistavad need ka polnud.
Ma olen pettunud, samas ka vihane.
Kuid ükskõik kui vihane ja pettunud ma olen, tean et sa tegid valesti..
Siiski ei suuda ma olla su peale vihane, ei suuda ajada seda kõike sinu kaela.
Kuigi siiski su süü et lasid minul nii teha.
Et lasid asjal nii kaugele minna.
Mul on megalt poogen kes seda loeb.
Teadku, et ma olen tõsiselt pettunud.
Mõtlen kas see kõik mida sa oled öelnud, on ikka tõsi või ei.
Kummitab mõte, kas tüdruk leiti/võeti selleks et saada üle viltu läinud armumisest.
Ükskõik kui positiivse ja heana mind keegi ette kujutab, ka mina oskan olla vihane..
Siiski oskan olla rõõmus, kuid harva õnnelik südamest..
Mõni üksik teab, milline ma olen kui ma olen õnnelik.
Keegi võttis selle mult jälle ära.

Big thanks for you.


Arva mida tahad.
Mina tunnen end reedetuna.
Siiski ei suuda salata seda, et üle pika aja tundsin seda mida tunnevad inimesed harva.
Tundsin, et mul aeg, koht ja tähtsus.
Asjatult.


Ja ma teen SEDA MIDA ISE TAHAN.
See ya girls and boys.
Maybe you would live happily ever after.

Kommentaare ei ole: