Hellouuuu!

Ma ausalt öeldes mõtlesin, et palju rohkem aega on möödunud viimasest postitusest. Ju siis on tihe graafik olnud.
Tunnen, et tüürin hetkel kuskil udu sees. Ma tegutsen tuleviku, oleviku nimel, kuid minevik hoiab liiga tugevalt kinni, et edasi minna.
Üks neiu ütles täna päris hästi: "Ma vihkan seda, kui sul õigus on!" Ehk ma siiski ikka oskan kahe jalaga maa peal olla, teiste jaoks. Ise olukordi, enda olukordi on adekvaatselt alati raskeim hinnata. Ja siis me oleme vihased kui teistel inimestel õigus on ja peame tõdema, et me mõtleme asja hullemaks kui ta tegelikult on või oleme olnud äärmiselt naiivsed.
Kui ma nüüd siiralt aus olen, siis olen väga väga korralikult klobida saanud inimeste käest, keda ma olen siiralt usaldanud ja pidanud väga lähedasteks. Seda p*ska on olnud päris palju millest end läbi kaevata. Kuid tänu sellele, saab selgeks ka mida oled valesti teinud. Kogemused. Olen rohkem kui kindel, et sellel jamal on omad positiivsed kõrvalmõjud. Peavad olema.

Päris vapralt palju on vahepeal juhtunud. Eesotsas teadmisega, et draama ei saa veel ilmselt paari nädala jooksul läbi, vaid seda ilmselt tekib juurde.

Suveks olen päris vahvaid plantsikuid mõelnud endale. Muidugi jääb alles töö, töö ja veelkord töö. Kuid ehk on plaanis minna Horvaatiasse augustis, ning teha läbi matk läbi Eesti ja ehk kui saab ja on võimalus, siis Euroopasse trippima. We'll seeeee..... Kõigepealt tuleb käia homme töövestlusel ja seejärel tekkida elamispindu.

Uskumatu, nädala pärast saab mu pisike juba 7 aastat vanaks. Ta peaks juba kooli hakkama nüüd minema. ULME mõelda. Kindlasti üks püsivamaid hobisid mul, mingil tasandil. :)