Ma tahan inimesi.
Minu inimesi.
Vahel tahan seda seltskonda mis oli.
Selle kohta oleks paar sõna vist "Mission Impossible"

SEE on LÄBI!
Mida kuradit ma nüüd tegema hakkan?
Hea vastus oleks muidugi uurimistöö ja inka puudulikud kursused ( see apsull ei heiduta mind).
KUID, ma ei tee ju neid.. Teadagi.
Millega ma sisustan enda teisipäeva ja neljapäeva õhtuid ja seda igapäevast tundi pärast kooli..
Ma tõepoolest nautisin seda.
V.a. seda viimast osa kui ma värisevate kätega sõidueksamit tegema pidin..
Poogen, et ma olen poolel teel lubadeni..
Õigupoolest olen ma kindel, et mul on veel puudu ainult sõidueksami ülihea sooritus.
Lubasin õpetajale, et tulen veel sõitma enne eksamit ja siis võtan leinalindi kaasa..

Keegi autokooli ei taha minna ? :D
Vabu kohti pidi veel olema.

Tekib küsimus, kas Soomes on ka vahtralehed?

Noo mida..
PANG
PANG
PANG.
Kool homme..
Pointless.
Ma ei taha, omadega nii sassis ja endast väljas.
Hea meelega manaks haige inimese näo ette ja ütleks, et ma ei lähe.
Eelmisel aastal seda ei juhtunud kordagi, sest kooli vedasin ma end isegi haigena.
Ma pole veel valmis naasma "Maailmasse" mida ma ei salli.
Ma eemaldaks kohe vist enda eelarvamused inimestest, see on lausa paranoiline.
Teiseks eemaldaks kodused tööd.
Ja vahetaks koolisüsteemi.

Motivatsiooni palun.
Praegu magaks lihtsalt voodis ja lahendaks oma liiklusteste, arvestamata
seda, et endal on kaks inka kursust puudulikud puhtalt laiskuse pärast.

Ilmselt on mul tuju jälle hakata heidiku elu elama, keegi ei sega, keegi ei piina ja siis kui juhtubki
siis närvitsed ja karjud ta peale.
Ausalt ma tahaks lihtsalt nutta, kõik need asjad mis mind vaevavad endast välja.
Miks mul on selline tunne, et ma ei ole võimeline mitte millegagi hakkama saamiseks.
Mul on vähesed eesmärgid, mida ma tõeliselt tahaksin ellu viia.
Need pole apsull seotud selle haridusega mida on mul võimalik saada gümnaasiumis.
Poolteist neetud aastat veel.
Ja miski pole enam endine.
Kõik kasvavad suureks.
Istun kodus selleks,et õppida..
Ja kuhugi ei lähe, selleks, et õppida.
Küsimus on selles, et miks mul siis asjad korras pole?
Sellepärast, et ma jätan kõik viimasele minutile ja ei leia rõõmu selles mida ma teen.
Kes kurat mõtles välja nii totaka hariduse saamise süsteemi.
Ma tahan naasta sinna, kus ma kaotasin selle miski...